Weizenbock

Mis õlu on Weizenbock?

Weizenbock on Bock’i ja Weizen’i hübriid, mille pruulimisel kasutatakse nisuõlledele iseloomulikku pinnakäärituspärmi ja lisaks odrale ka suures mahus nisu. Samas on Weizenbock rikkalikult linnaseline ja kange, nagu Bock’idele omane.

Weizenbock on küllaltki karboniseeritud ja ei ole kuigi mõru. Sellele stiilile on iseloomulik leiva ja tumedate puuviljade (nt ploomi, rosina ja viinamarja) maitse. Sarnaselt teiste nisuõlledega on tunda ka õrna banaani-, nelgi- ja vanillimaitset.

Kujunemislugu

Huvitaval kombel on kaasaegne Weizenbock oma olemuselt sarnane kõige varasemate Bock’idega.

Esimesed Bock’id pruuliti Einbecki linnas 14. sajandil. Toona oli Bock’ide alkoholisisaldus oluliselt väiksem kui tänapäeval, pruulimisel kasutati lisaks odrale ka nisu ning kääritamine toimus küll madalamal temperatuuril, aga siiski pinnakääritusega. Kui Bock’ide pruulimine kolis 17. sajandil suures osas üle Münchenisse, muutsid sealsed õllepruulijad Bock’i retsepti ja valmistusprotsessi: nisust loobuti ning pinnakääritusmeetod asendati põhjakääritusega. Algne nisu-Bock vajus pikaks ajaks unustuste hõlma. 

1907. aastal tõi aga Münchenis asuv Schneideri pruulikoda turule uue õlle nimega Weizenbock Aventius, mis oli kombinatsioon Weissbier’’ist ja Doppelbock’ist. Nii sündiski kaasaegne Weizenbock’i õllestiil. Weizenbock Aventiust toodetakse tänapäevani.