Dry stout

${i18n('naited')}

${i18n('varv')}

Varieerub mustjaspruunist mustani.

Mis õlu on dry stout?

Dry stout ehk kuiv stout on tuntud ka kui Iiri stout. Ehtne dry stout on tugevalt röstise maitse ja keskmise humala mõrususega väga tume õlu.

Iiri stout’i serveeritakse vaadist koos lämmastikulaenguga, et saavutada kreemine ja pikalt püsiv õllevaht. Ka mõningate Iiri stout’ide purkidesse on lisatud lämmastikukapsel, et saavutada vaadiõllesarnane õllekogemus.

Kõige populaarsem dry stout maailmas on kahtlemata Dublinis toodetav Guinness, mis on ajapikku saanud nii stout’i kui ka Iirimaa sümboliks.

Kujunemislugu

1759. aastal ostis Arthur Guinness maatüki Dublinis, millel asus ka St. James Gate'i õlletehas. Esialgu pruulis ta seal lahjemaid ale’isid, aga sajandi lõpus otsustas keskenduda ainult inglise stiilis kangetele tumedatele porteritele.

Algselt tootis Guinness kahe kangusega porterit, millest lahjemat märgistati ühe ja kangemat kahe X-iga. 1820. aastal ristiti kahe X-iga õlu Guinness Extra Stout Porteriks, kusjuures sõna stout viitas õlle kangusele. Hiljem kadus nimest viide porterile ja õllest sai stout.

Guinness hakkas oma õlle pruulimiseks kasutama uut röstimistehnoloogiat, mis võimaldas valmistada eriti tugevalt röstitud linnaseid. Need andsid õllele omapärase kohvi aroomi ja maitse. Iiri stout’ist sai aja jooksul esialgsetest porteritest mõrkjam, kergema kehaga ning lahjem õlu. 19. sajandi lõpus oli Guinness mõnda aega lausa maailma suurim õlletehas.

Inglismaal aga kujunes 20. sajandi alguseks populaarseimaks stout’iks hoopis magus milk stout. Mittemagusat stout’i tootiski peamiselt Iirimaa ja seda hakati vastukaaluks kutsuma dry stout’iks.

20. sajandil hakati Guinnessides kasutama röstitud linnastamata otra, mis on tänaseni üks peamisi Iiri stout’i tunnuseid.

Guinness on ka tänapäeval maailma suurim stout’ide tootja ja paljude jaoks lausa stout’i sünonüüm.