Doppelbock

Mis õlu on Doppelbock?

Doppelbock on väga kange laagriõlu, Bock’i kangem ja linnaselisem versioon. See on pärit Münchenist ja esimesena hakkasid seda pruulima frantsiskaani mungad.

Doppelbock on harilikult tume, kuigi tänapäeval leidub ka heledaid variante. Selle maitse on magus ja linnaseline, veidi on tajuda alkoholi. Humala maitset praktiliselt tunda ei ole.

Tumedamatel Doppelbock’idel võib tunda ka šokolaadi ja puuviljade lõhna.

Kujunemislugu

Doppelbock sai alguse 17. sajandi Saksamaal Müncheni äärelinnas asuvast frantsiskaani kloostrist, mis on tuntud ka Paulaneri kloostri nime all. Klooster sai õllepruulimise õigused 1634. aastal ning mungad hakkasid seal õlut pruulima nii enda tarbeks, vaestele jagamiseks kui ka müügiks.

Frantsiskaani munkade toidusedel oli väga piiratud, kuna nad võisid süüa vaid taimset toitu (toona tähendas see peamiselt leiba, maitsetaimi ja õli). Seega oli õlu neile oluline osa igapäevasest toidusest, mis täiendas nende piiratud dieeti lisakalorite ja vitamiinidega.

Paastu ajal, kui tahket toitu võis tarbida ainult õhtul, oli õlu eriti vajalik, sest õlle joomine ei läinud paastureeglitega vastuollu ja seda võis juua terve päeva vältel. Legendi kohaselt tarbisid mungad ca neli liitrit õlut päevas. Ei maksa aga arvata, et mungad pidevalt purjus olid, sest nende igapäevane tarbeõlu oli toona väga lahja kesvamärjuke.

2. aprillil 1651 tähistasid vennad oma asutaja isa Francesco di Paola püha ja serveerisid selle puhul Sankt-Vaters-Bier’i ehk püha isa õlut. See sai hiljem tuntuks Salvatorbier’i nime all (salvator tähendab ladina keeles päästjat). Mungad jõid õlut ise ja serveerisid seda ka kohalikele külaelanikele. Ajapikku kujunes sellest pühast välja suurem rahvapidu Salvatorfest, mis kestis mitu päeva.  

Milline see pidupäevaõlu siis oli? Selle sisse pandi rohkem linnaseid, mistõttu oli see maitselt rikkalikum ja magusam kui tavaõlu. Hoolimata suuremast linnasekogusest oli õlu siiski üsna lahja (ca 4%), kuna suur hulk linnasesuhkruid jäid alkoholiks lagundamata ning andsid õllele magusa leivase maitse. Aja jooksul sai õlu rahva seas populaarseks ning ka teised õlletehased hakkasid Salvatorbier’ist oma versioone tegema. Nii kujunes sellest välja eraldiseisev stiil.

Kui mungad olid läinud ja Paulanerist kujunes ilmalik õlletehas, otsustasid nad Salvator’i kaubamärgi patentida ja teistel õlletootjatel keelati Salvator’i nime kasutamine. Nii kujunes selle õllestiili nimeks Salvator’i asemel hoopis Doppelbock.