Dubbel

Mis õlu on dubbel?

Dubbel (tõlkes topelt) on üsna kange pruuni värvi Belgia ale, mida hakati pruulima 19. sajandil Westmalle kloostri pruulikojas.

Oma nime on dubbel saanud selle järgi, et see on tavalisest lauaõllest kangem. Mõningad allikad viitavad ka, et selle tegemiseks kasutati algselt kahekordset linnasekogust. 

Õlu saab oma tumepruuni värvuse karamelliseeritud suhkrust, mida lisatakse virdele keedu ajal. Dubbel’i maitse on rikkalik ja kompleksne: tunda on kuivatatud ürte, puuvilju ja linnase magusust. Pärmist lisanduvad vürtsised maitsenoodid, mis meenutavad koriandrit ja musta pipart. 

Enamasti laagerduvad ja järelvalmivad dubbel’id pudelitesse villituna ning need säilivad väga kaua, isegi 5–10 aastat.

Kujunemislugu

Võib eeldada, et midagi dubbel’i sarnast on tegelikult pruulitud juba sajandeid, kuna enne 19. sajandit oli tume õlu laialt levinud kogu Euroopas. 

Tänapäevase dubbel’i stiili alguseks loetakse siiski 19. sajandi keskpaika, kui paljud trapisti kloostrid (näiteks Westmalle ja Chimay) hakkasid valmistama lisaks lahjemale ja veidi kahvatumale lauaõllele ka tumedamat ja kangemat õlut. 

1926. aastal tuli Westmallele appi pruulmeister Henrik Verlinden, kes aitas kloostril välja töötada senisest kangema õllestiili, mida kutsuti dubbel bruin’iks.

Pärast teist maailmasõda muutusid kloostriõlled Belgias populaarseks ja nimetust dubbel hakkasid kasutama ka paljud kommertslikud pruulikojad. 

Mõned õlletootjad (näiteks Leffe ja Chimay) kasutavad tänapäeval dubbel’i asemel hoopis terminit bruin, mõni aga kombineerib mõlemat ja kasutab nimetust dubbel bruin.