Bock

Mis õlu on Bock?

Bock on kange laagriõlu, mis on pärit Saksamaalt Einbecki linnast. Traditsiooniline Bock on magus ja küllaltki kange. Algselt oli Bock ainult tume, aga tänapäeval leidub nii heledaid kui ka tumedaid Bock’e.

Bock'i lõhn on linnaseline ja kergelt alkoholine. Maitse on rikkalik-soe ning selles on tunda karamelli.

Kujunemislugu

Bock on pärit 14. sajandi Alam-Saksimaalt, Einbecki linnast. Nimi Bock ise on hilisem ja tuleneb Baieri murdest, kus Einbecki nime hääldati ein Bock. 

Tegelikult olid ajaloo esimesed Bock’id ale’id mitte laagrid, sest laagripärmi toona veel ei tuntud. 

Bock’i edu võtmeks oli Einbecki linnavolikogu välja töötatud ainulaadne kvaliteedikontrolli süsteem. Kuigi paljudel Einbecki linnakodanikel oli õigus ise oma teravilja (otra ja nisu) linnastada ja oma keldris õlut teha, ei tohtinud kellelgi kodus olla õllekeedu anumaid. Need kuulusid linnale, kelle heaks töötasid professionaalsed õllepruulijad. Õllepruulijad viisid keedunõu ise kodanikele koju, kontrollisid linnaste kvaliteeti, jälgisid pruulimisprotsessi ja enne, kui seda sai müüa või eksportida, sertifitseerisid valmistoodangu. Sellega tagati, et kogu Einbeckis pruulitud õlu järgiks sama retsepti ja vastaks samadele kvaliteedistandarditele.

Einbecki õlut testiti Salerno ülikooli arstiteaduskonna ühes oma aja juhtivas laboris, kus selle kohta öeldi vinum bonum (hea vein). Bock’il oli nii hea maine ja maitse, et Martin Luther nimetas seda 1521. aastal parimaks joogiks, mida inimkond teab.  

Bock’i edu ja tootmismahud suurenesid järjest ja seda hakati järele tegema ka teistes Saksamaa piirkondades, kus kujunes välja mitu Bock’i alastiili.  

Tänapäeval on Bock siiski oluliselt vähem populaarne kui teised kergemad laagrid, nt pilsner.

PS! Bock tähendab juhtumisi saksa keeles ka kitse, mistõttu kasutatakse Bock’i etikettidel sageli kitsemotiivi.