Old ale (vana ale) on tume, linnaseline ja kange õlu, mis on tavaliselt pikalt laagerdunud. Old ale’i nimetatakse ka strong ale’iks ehk kangeks ale’iks. Tegemist on Briti ajaloolise õllestiiliga.
Old ale’i turustatakse enamasti vaadiõllena, aga mõned õlletehased villivad seda ka pudelitesse, kus see võib aastaid küpseda.
Old ale sarnaneb maitselt ja tegumoelt barley wine’i ehk odraveiniga. Maitses võib tunda värskete puuviljade, rosinate, pähklite ja/või portveini noote.
Old ale’i seostatakse ajalooliselt stock ale’iga – õllega, mida pruulikojad hoidsid aastaid vaatides küpsemas ning mida segati pubides sageli kokku noorema ja värskema õllega, et saavutada tasakaalus maitseprofiil.
See kaua küpsenud õlu sisaldas rohkem alkoholi, ei olnud kuigi mõru ning sel oli kompleksne ja veidi hapukas maitse, mis tulenes pikast kokkupuutest vaatide pindadel elutsevate bakteritega.
Seda tüüpi õlu sai Inglismaal üsna populaarseks 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses.
Aja jooksul on old ale’id omajagu muutunud. Need on küll säilitanud algse tumedapoolse värvigamma ja enamasti on maitses tunda puuvilju, aga õlle metsik-hapukas iseloom on tänaseks maitseprofiilist üldiselt kadunud. Samuti on haruldaseks muutunud puitvaatide kasutamine õlle laagerdamiseks ja ka küpsemisaeg on oluliselt lühem kui algselt. Mõned old ale’id ei ole tänapäeval ka eriti kanged, vaid keskmise alkoholisisaldusega (ca 5%).
21. sajandil on paljud käsitööpruulijad aga püüdnud tuua tagasi old ale’isid, mis sarnaneks maitselt ja laagerdusajalt rohkem 19. sajandi ajalooliste õlledega.