Faro

Mis õlu on faro?

Faro on karamelli või pruuni suhkruga magustatud lambic (isekäärituslik õlu). Seda iseloomustab magus-hapukas maitse. 

Villimise ajal lisatakse õllele magusainet. Tänapäevased faro’d ei kääri pudelis edasi, vaid neid pastöriseeritakse pärast suhkru lisamist. 

Faro sisaldab võrreldes teiste lambic’utega tavaliselt vähem alkoholi ja on kergema kehaga. Tänapäeval on faro vähe levinud.

Kujunemislugu

Alguses oli faro väga vähese alkoholisisaldusega (2–3%) ning seda valmistati lambic’u ja heleda värskelt pruulitud õlle segust, millele lisati pruuni suhkrut (mõnikord karamelli või melassi). 

Sageli kasutati faro segamiseks kõige odavamat ebakvaliteetset lambicut ja mingit muud odavat heledat õlut. Vahel lisati õllele ka maitsetaimi. Suhkur lisati veidi enne serveerimist, mistõttu ei jõudnud see alkoholiks käärima hakata, vaid andis õllele magusa maitse. 

Selline valmistusviis tegi faro’st kerge, magusa ja odava igapäevajoogi. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli faro Brüsseli piirkonna populaarseim õlu just oma soodsa hinna tõttu.

19. sajandi prantsuse luuletaja Charles Baudelaire kommenteeris faro ebameeldivat järelmaitset, öeldes: „See on õlu, mida jood kaks korda.“ Sellega vihjas ta, et Brüsseli faro on pruulitud jõeveest, mida kasutati ka kanalisatsiooniks. 

Pärast esimest maailmasõda vähenes lambic’ute, sh faro populaarsus ning esile kerkisid teised õllestiilid. Tänapäeval toodavad faro’t vaid üksikud tootjad ning õllel suurt müügiedu ei ole.