Fruit beer ehk puuviljaõlu on puuviljadega maitsestatud õlu.
Mõned tootjad kasutavad maitsevarjundite andmiseks looduslikke puu- või köögivilju või nende püreed, teised aga maitseekstrakte või siirupit.
Puuviljaõlled valmistatakse enamasti ale'i põhjal, kuigi ale'i algsest iseloomust ei ole seal palju säilinud: puuviljad varjutavad linnasearoomi ja -maitse ning vähene humalasisaldus annab puuviljadele domineerimisruumi.
Puuviljadega maitsestatud õlledest on kõige tuntumad lambic’ud nagu kirsiõlu kriek, vaarikaõlu framboise ja virsikuõlu pêche.
Enne humalaid kasutati õllede maitsestamiseks erinevaid ürte, vürtse ja ka puuvilju. Arheoloogilised leiud näitavad, et puuvilju kasutati õlledes juba tuhandeid aastaid tagasi. Näiteks on teada, et vanad egiptlased kasutasid õlle valmistamiseks datleid ja granaatõunu.
Humala laia kasutuselevõtuga keskajal vähenes muude lisandite kasutamine õlle maitsestamiseks. Siiski ei vajunud puuviljaõlled päriselt unustusse – väikses mahus on neid valmistatud kogu aeg.
Modernse puuviljaõlle sünnist saame rääkida aga alles 19. sajandi lõpus, kui Belgias alustati kirsi-lambic’u ehk kriek’i pruulimisega. Juba varem oli Belgia kohvikutes-kõrtsides välja kujunenud komme lisada õllele enne serveerimist püreestatud puuvilju, et pakkuda klientidele laiemat maitsevalikut. Nüüd aga tulid tootjad inimeste maitse-eelistustele vastu ja hakkasid puuvilju kasutama ka pruulimisel: alguses pruuliti kirsiõlut, veidi hiljem lisandusid ka vaarikaõlu framboise ja virsikuõlu pêche.
Hiljem on puuviljade kasutamine õlle maitsestamiseks levinud ka teistesse riikidesse ning kasutusele on võetud kõikvõimalikke puuvilju, marju ja isegi köögivilju (nt kõrvitsat). Kõige sagedamini kasutatakse puuvilju (hapude) nisuõllede maitsestamiseks. Mõnikord võetakse puuviljad appi ka siis, kui on vaja maskeerida kehvemini õnnestunud õllepartiide maitset.