Kriek on hapu Belgia lambic, mis on maitsestatud kirssidega. Sõna kriek tähendab flaami keeles kirssi.
Kriek on hapukas, kuiv, värskendav ja karge õlu, mille maitses on tunda kirssi, kirsiseemnetest pärinevat mandlimekki ja looduslikust käärimisest tulenevaid maalähedasi aroome.
Kuigi tänapäeval pruulitakse kriek’i mitmel moel, siis traditsiooniline kriek põhineb isekäärituslikul lambic’ul. Esmalt laagerdatakse lambic’ut tammevaadis 12–18 kuud, seejärel lisatakse kirsid koos kividega. Kirsid jäetakse mitmeks kuuks õllesse käärima ja seda maitsestama. Traditsiooniliselt kasutatakse kriek’i pruulimiseks eriti hapukat kirsisorti „Schaerbeek“.
Tänapäeval leiab turult ka mittetraditsioonilisi kriek’e, mis on algsest magusamad ja mida maitsestatakse mahla, siirupi või kirsiessentsiga ja/või mis ei põhine lambic’ul.
Kriek pärineb 19. sajandi lõpust ja seda pruuliti algselt ainult Brüsselis ja selle ümbruses lambic’ute põhjal, lisandina kasutati haruldast Belgia Morello kirsisorti nimega „Schaerbeek“.
Kriek sai laiemalt tuntuks pärast seda, kui seda tutvustati 1897. aasta maailmanäitusel Brüsselis.
Esimese maailmasõja ajal ja vahetult pärast seda muutusid populaarseks karastusjoogid. Vastuseks sellele hakkasid õlletootjad kriek’i magustama ja lisama värvaineid, et muuta kirsiõlu atraktiivsemaks.
Kuna „Schaerbeeki“ kirsse oli vähe, hakati neid asendama ka teiste, nii kodumaiste kui ka imporditud hapude kirssidega. Kriek’i kaasaegsemad versioonid sisaldavad üldiselt lisatud suhkrut, et teha see meelepäraseks laiemale sihtrühmale. Terved kirsid on kulude kokkuhoiuks enamasti asendatud kirsimahla või -siirupiga ning kriek’i laagerdatakse palju lühemat aega kui see algselt tavaks oli.
Tänapäeval toodetakse kriek’i eri versioone üle maailma, aga kõige tuntumad ja hinnatumad on jätkuvalt Belgia kriek lambic’ud.